Aegade jooksul on välja mõeldud erinevaid süsteeme ja protokolle BBSide-vahelise andmevahetuse automatiseerimiseks ning nende baasil üles ehitatud hajusaid arvutivõrke.

BBSide vahel oleks vaja liigutada kirju ja faile, et kõik kasutajad ei peaks võistlema ühe BBSi ligipääsemise pärast, vaid kirjad replikeeruks BBSide vahel ning faile oleks võimalik leida ja laadida ka mujalt kui oma põhilisest (kodu-) BBSist.

1984. aastal käivitas ühe automaatsüsteemi enda ja paari oma sõbra BBSide kirjavahetuse automatiseerimiseks ameeriklane Thomas Jennings. Et ei oleks vaja öösel - odavamate telefonikõne minutihindade ajal - ärkvel püsida ning oma BBSil sõprade BBSe läbi helistada lasta, et päeva jooksul kirjutatud kirju laiali toimetada. Tom nimetas selle süsteemi Fido'ks - väidetavalt oma koera Fido järgi.

Fido koerast on mitmeid "visioone", näiteks

   _
  /  \
 /|oo \
(_|  /_)
 _`@/_ \    _
|     | \   \\
| (*) |  \   ))
|__U__| /  \//
 _//|| _\   /
(_/(_|(____/
      (jm)

FidoNet levis üle kogu kontinendi ning paari aastaga jõudis ka Euroopasse ja mujale maailma. Eestis tehti esimesed sammud BBSide ja FidoNeti alal 1989. aastal Soome BBS-operaatorite ja FidoNeti liikmete juhendamisel. 1990. aasta suvel võeti Eesti NSV omaette administratiivse üksusena FidoNeti struktuuri. Eestist levisid BBSid ja FidoNet 1990-ndate aastate alguses omakorda tormilise hooga edasi kogu endise Nõukogude Liidu alale.

Iga FidoNeti liige esindab ennast selles võrgus eraisikuna ning FidoNeti süsteemis on tal oma tunnusnumber, mis moodustatakse geograafiliste põhimõtete alusel.

© 1996-2002 Tarmo Mamers

fidonet.org
fidonet.ee