Aegade jooksul on välja mõeldud erinevaid süsteeme ja protokolle BBSide-vahelise
andmevahetuse automatiseerimiseks ning nende baasil üles ehitatud hajusaid arvutivõrke.
BBSide vahel oleks vaja liigutada kirju ja faile, et kõik kasutajad ei peaks võistlema ühe BBSi ligipääsemise
pärast, vaid kirjad replikeeruks BBSide vahel ning faile oleks võimalik leida ja laadida ka mujalt kui oma
põhilisest (kodu-) BBSist.
1984. aastal käivitas ühe automaatsüsteemi enda ja paari oma sõbra
BBSide kirjavahetuse automatiseerimiseks ameeriklane Thomas Jennings. Et ei oleks vaja öösel - odavamate
telefonikõne minutihindade ajal - ärkvel püsida ning oma BBSil sõprade BBSe läbi helistada
lasta, et päeva jooksul kirjutatud kirju laiali toimetada. Tom nimetas selle süsteemi Fido'ks - väidetavalt
oma koera Fido järgi.
Fido koerast on mitmeid "visioone", näiteks
_
/ \
/|oo \
(_| /_)
_`@/_ \ _
| | \ \\
| (*) | \ ))
|__U__| / \//
_//|| _\ /
(_/(_|(____/
(jm)
või

kuid USA Patendiametis on ametlikult registreeritud hoopis selline kujutis:
FidoNet levis üle kogu kontinendi ning paari
aastaga jõudis ka Euroopasse ja mujale maailma. Eestis tehti esimesed
sammud BBSide ja FidoNeti alal 1989. aastal Soome BBS-operaatorite ja FidoNeti
liikmete juhendamisel. 1990. aasta suvel võeti Eesti NSV omaette administratiivse
üksusena FidoNeti struktuuri. Eestist levisid BBSid ja FidoNet 1990-ndate aastate
alguses omakorda tormilise hooga edasi kogu endise Nõukogude Liidu alale.
Iga FidoNeti liige esindab ennast selles võrgus eraisikuna ning FidoNeti
süsteemis on tal oma tunnusnumber, mis moodustatakse geograafiliste põhimõtete
alusel.
© 1996-2002 Tarmo Mamers
fidonet.org
fidonet.ee
|