BBS ehk Bulletin Board System (eesti keelde tõlgitud kui 'teatetahvlisüsteem') on serverprogramm, mis peamiselt inimestevahelise suhtluse, info- ja failivahetuse eesmärgil võimaldab erinevatel kasutajatel serverarvutiga ühenduda eemalt, kaugühenduse kaudu.

"Klassikalisele" BBSile ligipääsemiseks on arvutiga vaja ühendada modem, mis omakorda on ühendatud üldkasutatava telefonivõrgu liiniga. Modemi juhtimiseks ning BBSiga suhtlemiseks on vaja terminalprogrammi (nn. terminali emulaatorit). BBSi küljes oleval telefoniliinil on telefoninumber, mille kasutaja modem - olles nagu telefoniaparaat - "valib" ning läbi tavalise telefonivõrgu tekib nende modemite vahel andmesidekanal.

BBS-kasutaja jaoks on see remote desktop ühendus BBS-arvutisse (vrd VNC või RDP tänapäevases internetis).

Kuna telefonivõrgu kaudu ühendust pidavate modemite andmevahetuskiirused on üsna väiksed, käib suhtlemine BBS remote desktopil tekstireziimis (vrd SSH käsurida või Windows Command Prompt).

Sellise kaugühenduse kaudu saab vahetada teiste kasutajatega e-kirju ning vahetada BBS-arvutiga faile. Lihtsamal juhul asuvad kirjad ja failid ühes konkreetses BBS-serveris, kus nad on kirjutatud-salvestatud - on lokaalsed - ning näiteks kirja teel suhtlemiseks peaks kõik huvitatud inimesed olema sama BBSi kasutajad ning seda BBSi lugemiseks-kirjutamiseks külastama. Üldiselt on aga BBSide vahel kirjade ja failide automaatseks vahetamiseks mitut sorti automaat-abivahendid.

Ühte BBS-arvutit saab aga üheaegselt külastada niipalju kaugkasutajaid, kui sellel BBS-arvutil on küljes modemeid ja telefoniliine. Enamjaolt on need arvud 'üks'. Eesti BBS-ajaloos on ette tulnud ka kahe või kolme modemiga BBS-süsteeme. Mitme samaaegse kasutaja korral on võimalik ka nende kasutajate omavaheline reaalajaline vestlus või tekstireziimis mängud.

BBSi ühe samaaegse kasutaja piirang tähendab pidevat võitlust selle eest, kes ühe kasutaja ühenduse lõppedes järgmisena "liinile saab". Ebaõnnestujad peavad leppima modemist kuuldava kinnise telefonitooniga ja korduvalt uuesti proovima ühendust saada.

Kuna ühes BBSis on faile ja kirju palju, on kõik failid ja kirjad tavaliselt jaotatud gruppidesse kokkuleppeliste teemade kaupa. Failid ja kirjad saavad olla avalikud või kättesaadavad vaid teatud kasutajale või kasutajatele. Kasutaja identifitseerimiseks on tavaliselt tema nimi, varjunimi või hüüdnimi, autentimiseks parool.

Tihtipeale on BBSid mingi kitsama suunitlusega, mis määrab kirjade ning failide temaatika - näiteks programmeerimise, häkkimise, elektroonika, arvutimängude suunitusega. BBSides võivad olla kasutusel ka info- või uudistetahvlid, mis on ühesuunalised kanalid ja mille sisu eest hoolitseb BBSi administraator või automaatika (näiteks pidevalt uuenev uudistevoog).

BBSide suurim miinus ongi see, et samaaegsete kasutajate arv on piiratud BBSi külge ühendatud modemite ja telefoniliinide arvuga. PC-tüüpi arvutiga saab lihtsate vahenditega ühendada 1 või 2 modemit, spetsiaalsete laienduskaartide abil aga tüüpiliselt 8 või 16 modemit, mis on siis ka enamjaolt reaalne piir samaaegsete kasutajate arvule. Alatest interneti kiirest populariseerumisest 1990-ndate aastate keskel on paljud BBSid lisanud endale ka ühenduse internetti, mida saab kasutada tavaliselt telnet-programmi abil.

Igal BBSil on oma tunnusnimi, mille järgi teda kasutajate hulgas tuntakse.

Lisaks avalikele ja asjaarmastajatele mõeldud BBSidele on maailmas aegade jooksul üsna populaarsed olnud ka arvutifirmade tugi-BBSid, kust klientidel on võimalik modemi abil endale saada vastava firma toodete kasutamiseks vajalikku tarkvara või draivereid või nende uuendusi, samuti suhelda elektroonse kirja teel kasutajatoe või tehnikaspetsidega. BBS süsteeme on palju kasutatud ka firmade sisese infovahetuse korraldamiseks. BBSidel põhinevate tugisüsteemide kõrgaeg oli umbes aastatel 1985-1995, kuid veel XXI sajandi alguses leidus hulgaliselt tootja- ja müügifirmade tugi-BBSe - näiteks Canon, Computer Associates, IBM/Lexmark, Micrografx, Oracle, Mitsumi, Novell, Okidata, Packard-Bell, Panasonic.

BBS-tarkvara ei ole pärast interneti massidesse jõudmist unustuse hõlma vajunud ja tuntumaid BBS-softe arendatakse jõudsalt edasi. Omaaegselt MS-DOS või OS/2 platvormidelt on enamus süsteeme kolinud Windowsi või Linuxi peale.

© 1996-2002,2026 Tarmo Mamers