fidonet
üritused    fidonet    brainwave    kontakt    ©®
Kõigepealt - BBS

BBS ehk Bulletin Board System ehk teatetahvlisüsteem on arvutiprogramm, mis võimaldab arvutisse organiseeritult salvestatud failidele ja kirjadele modemi ja telefonisüsteemi kaudu teistest arvutitest ligipääsu. Ehk siis umbes nagu WWW :) kuid lihtsam ja primitiivsem süsteem; üldjuhul tekstipõhise liidesega, kuid funktsioonide poolest mitte kehvem tänapäevastest suhtlusvahenditest Internetis. Lisaks failide ja kirjade vahetamisele võimaldavad BBSid reaalajas vestlemist aktiivsete kasutajate vahel, ühe- ja mitmekasutaja mänge jts.

BBSile ligipääsemiseks on tavaline arvuti vaja varustada modemiga, mis on ühendatud üldkasutatavas telefonivõrgus asuva telefoniliiniga, ning lihtsat programmi - terminali emulaatorit - mille abil saab modemit juhtida ning BBSiga andmeid vahetada. BBSiga andmete vahetamine toimub samal põhimõttel nagu tänapäeval Windowsi terminaliserveriga, VNC hostiga või mingi muu remote management süsteemiga töötamine, kus sideliini kaudu jõuab "kohalikku" arvutisse pilt ja lähevad teises suunas klaviatuuri nupuvajutused, mida töödeldakse mujal - antud juhul siis BBSarvutis.

Kuna ühes BBSis on faile ja kirju lugematul hulgal, on kõik failid ja kirjad jaotatud gruppidesse kokkuleppeliste teemade kaupa. Failid ja kirjad saavad olla avalikud või kättesaadavad vaid teatud kasutajale või kasutajate grupile. Igal soovijal, kes "võõrast arvutist" tahab BBSarvuti teenuseid kasutada - ehk siis BBSi kaudu faile või kirju teiste arvutikasutajatega vahetada - on BBSis oma konto - tunnusnimi ja parool. Ühel BBSil võib olla kuitahes palju kasutajaid, kes vaheldumisi "BBSile helistavad" ehk siis enda arvuti ja BBS-arvuti vahel modemi ja telefonivõrgu abil ühenduse loovad. Suurtel BBSidel on kasutada mitu telefoniliini paralleelselt ning taolise BBSi kasutajate arv võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse, kellest siis samaaegselt saab BBSi kasutada niipalju kasutajaid, kui telefoniliine ja modemeid BBSmasina küljes on.

BBSide suurim miinus ongi see, et samaaegsete kasutajate arv on piiratud BBSi külge ühendatud modemite ja telefoniliinide arvuga. PC-tüüpi arvutiga saab standardvahenditega ühendada 2 või 4 modemit, spetsiaalsete laienduskaartide abil aga tüüpiliselt 8 või 16 modemit, mis on siis ka enamjaolt reaalne piir samaaegsete kasutajate arvule. Alatest Interneti kiirest populariseerumisest 1990-ndate aastate keskel on paljud BBSid lisanud endale internetiühenduse, mille kaudu pääseb BBSi kasutama ka Internetist telnet-programmi abil. Osadel BBS-süsteemidel on seeläbi kadunud ka samaaegsete kasutajate arvu piirang.

Igal BBSil on oma tunnusnimi, mille järgi teda kasutajate hulgas tuntakse. BBSidel on erinevad võimalused omavahel automaatselt faile ja kirju vahetada. Kahel arvutikasutajal ei ole seega elektroonse info vahetamiseks vaja teineteisega otse ühendust võtta - mis võib olla ebamugavgi, kui kasutajad paiknevad näiteks teine teisel pool maakera oluliselt erinevates ajavööndites ning telefonikõne, mida on modemite ühendamiseks vaja, on kallis - vaid BBSide võrgustik etendab postisüsteemiga sarnast edasitoimetaja rolli.

Lisaks avalikele ja asjaarmastajatele mõeldud BBSidele on maailmas aegade jooksul üsna populaarsed olnud ka arvutifirmade tugi-BBSid, kust kasutajatel on võimalik modemi abil endale saada vastava firma toodete kasutamiseks vajalikku tarkvara või draivereid või nende uuendusi, samuti suhelda elektroonse kirja teel kasutajatoe või tehnikaspetsidega. BBSsüsteeme on palju kasutatud ka firmade sisese infovahetuse korraldamiseks. BBSidel põhinevate tugisüsteemide kõrgaeg oli umbes aastatel 1985-1995, kuid veel XXI sajandi alguses leidub hulgaliselt tootja- ja müügifirmade tugi-BBSe - näiteks Canon, OPTI, Computer Associates, IBM/Lexmark, Matrox, Micrografx, Oracle, Mitsumi, Novell, Okidata, OnTrack, Claris, Packard-Bell, Panasonic, Paradise.

BBS-tarkvara ei ole unustuse hõlma vajunud ja tuntumaid BBS-softe arendatakse jõudsalt edasi. Omaaegselt MS-DOS platvormilt on enamus süsteeme kolinud Windowsi, Linuxi või OS/2 alla.

Ja nüüd - FidoNet

Aegade jooksul on välja mõeldud erinevaid süsteeme ja protokolle BBSide-vahelise andmevahetuse automatiseerimiseks ning nende baasil üles ehitatud hajusaid arvutivõrke.

1984. aastal konstrueeris ja käivitas ühe automaatsüsteemi enda ja paari oma sõbra BBSide kirjavahetuse automatiseerimiseks ameeriklane Thomas Jennings. Et ei oleks vaja öösel - odavamate telefonikõne minutihindade ajal - ärkvel püsida ning oma BBSil sõprade BBSe läbi helistada lasta, et päeva jooksul kirjutatud kirju laiali toimetada. Tom nimetas selle süsteemi Fido'ks - väidetavalt oma koera Fido järgi.

Fido koerast on mitmeid "visioone", näiteks

   _
  /  \
 /|oo \
(_|  /_)
 _`@/_ \    _
|     | \   \\
| (*) |  \   ))
|__U__| /  \//
 _//|| _\   /
(_/(_|(____/
      (jm)
või

kuid USA Patendiametis on ametlikult registreeritud hoopis selline kujutis:

USAst levis FidoNet üle kogu kontinendi ning paari aastaga jõudis ka Euroopasse ja mujale maailma. Eestis tehti esimesed sammud BBSide ja FidoNeti alal 1989. aastal Soome BBSoperaatorite ja FidoNeti liikmete juhendamisel. 1990. aasta suvel võeti Eesti omaette administratiivse üksusena FidoNeti struktuuri. Eestist on BBSid ja FidoNet 1990-ndate aastate alguses omakorda tormilise hooga edasi levinud kogu endise NSV Liidu alale. Iga FidoNeti liige esindab ennast selles võrgus eraisikuna ning FidoNeti süsteemis on tal oma tunnusnumber, mis moodustatakse geograafiliste põhimõtete alusel.

(to be continued...)

© 1996-2002 Tarmo Mamers

www.fidonet.org

© 1995-2017 Tarmo Mamers. All rights reserved.